lugesin atriklit david baileyst. ma ei satu eriti sageli fotograafidest arikleid lugema. kangesti tahaks, aga neid kas ei kirjutata v6i loen ma lihtsalt valesid ajakirju :) praegu oli mul käes meesteajakiri GQ. 
mul on nüüd isilik GQ-dega varustaja. tema tutvustas seda ka oma s6brale ja nüüd nad ostavad, üks usa, teie briti väljaannet, ja vahetavad. kui lõbus ;)
baileyst lugemine inspireeris. muidugi mitte ainult lugemine; tema pildid. aga no mida sa teed, kui endal on pildistamiseks vajalikust tehnikast olemas vaid üks nigel kaamera (no see veel) ja (veel nigelam) objektiiv, mida kahtlustan ebateravates piltides ja millel on ammu aeg pensionile minna. kohe üldse ei motiveeri! aga teisalt võib asi olla ka mu silmades. 
eile ei olnud minu päev ja tundub, et ka täna hommikul astusin vale jalaga voodist välja. kuna meil on auto katki ja mul oli piisavalt palju tassida, siis v6tsin takso, et bussijaama minna. isa maksis takso eest ja ema andis bussipileti raha. piinlik küll, aga seis hetkel selline. ja oh seda 6nnetust, et ma olin valinud bussi, mis ainsana maksab 15 krooni rohkem, kui k6ik muud! ma ei olnud sellega arvestanud. lasin siis teised inimesed piletit ostma ja ütlesin bussijuhile, et ma korraks vaatan, kas mul leidub veel 10 krooni. leidsin kaks ja leidsin viis ja kusagilt paistsid sendid ka ja... bussijuht pani uksed kinni ja s6itis ära. ilmselt oleks mul ikkagi nii krooni jagu puudu jäänud (otseloomulikult!). ma ei sobranud oma p6hjatus kotis üldse kaua, aga bussijuht ei raatsinud ühte minutit ka oodata. aga no mis see tema asi, eks. läksin siis pettunult koju tagasi ja jälle ei j6udnud loengusse :(
(selle loo juurde on ilmselt k6igil rääkida m6ni lugu, kus bussijuht nende nina alt uksed kinni pani ja minema s6itis)
kodus minu ebaedu veel ei l6ppenud. käisin ülemisel korrusel uurimas, kas kurguvalus ken ei tahaks ärgata. ei tahtnud. minu sokkide ja trepi kokkupuude oli seejärel nii libe (see ei ole tavaline trepp vaid üsna järsk), et suures alla kukkumise hirmus tegin jäljendamatu liigutuse ja t6mbasin mingi ihuliikme paigast. justkui nukul keeratakse jalga otsast. p6lv tuikab valusalt ja ma ei tea, kas julgengi siit toolilt enam t6usta. päev on ka alles nii noor, et j6uab m6ne äparduse otsa veel sattuda.
teisipäev, 5. detsember 2006
david bailey
kirjutas jadeii kui kell näitas 12:06
sildistatud fotograafia/kunst, inspiratsioon, perekond, trenn/tervis, v66rad
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar