jalavalu

öösel ägasin, sest teki raskus tegi põlvele valu. iga jala asendi muutus on piinarikas, seega eelistatud on ühe koha peal paigal püsimine. samal ajal tuleb aga külmetusest haiget põetada, kellele teeb nalja minu vildakas ja lonkav käimismaneer. sedasi juba avalikult ei kõnni. kuna noormees on 10 aastat jalgpalli mänginud, siis kaastunnet ma sealt ei saa. liigesehaigusi põdeva vanainimese tunne on. mamma tuleb meelde, aga ta käis ikka märksa sirgemalt kui mina. hüppeliigest olen varem küll välja väänanud, aga põlvevigastus on esmakordne.