
kes veel pole aru saanud, siis minu lapseks on kolme kuune koerakuts. energiline krants, kes ei taha üksi kodus olla. talle meeldib roomata, magab praegu diivani all. see pilt on tehtud eile õhtul. veider, kuidas koera omanikuna tekib pere tunne, et sa pole enam üksi, sest keegi ju vajab sind ja pead tema eest vastutama. minu isa peab end Lolaga rääkides vanaisaks. ainus viis hetkel lapselastest rõõmu tunda :D
täna oli mul vist üks kõige veidramaid kohtumisi. üks saksa aktsendiga kolmekümnendates aastates mees pidas mu tänaval kinni; küsis, kas ma räägin inglise keelt ja ütles: "see on küll veider küsimus, aga ma istusin pingi peal, mis oli määrdunud. kas te vaataksite, kas mu tagumik on must?" ei olnud :)
laupäev, 9. detsember 2006
Lola
kirjutas jadeii kui kell näitas 18:37
sildistatud lola/loomad, my pics/minu pildid, perekond, v66rad
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar